2024. aasta loom on saarmas
2024. aasta loomaks on valitud harilik saarmas (Lutra lutra), kelle populatsioon on pärast suuri arvukuse kõikumisi Eestis taastunud. Veekogul elav saarmas annab tunnistust naabruskonna üsna heast ökoloogilisest seisundist, looma kadumine aga elukeskkonna halvenemisest.
Et saarmast looduses näha, peab olema õnne - tegemist on ettevaatliku loomaga, kellel on hea kuulmine ning haistmine. Olles piisavalt kannatlik, võib temaga kohtuda mõne jõe kaldal vaikselt oodates või hoopis paadimatkal; looma kohalolust annavad aimdust ka jäljed lumel või väljaheited kivil. Maismaal liikuvat saarmast on lihtne ära tunda, kuna teist temasarnast looma meil ei ole. See-eest vees ujuvat looma võib segi ajada kopra või ondatraga.
Hariliku saarma levila on küllaltki ulatuslik, hõlmates suuresti Euroopat ja Aasiat, kuid selle laialt levinud liigi arvukus on Läänemere piirkonnas pärast 1960. aastat tunduvalt vähenenud. Seetõttu on saarmas kantud rahvusvahelisse punasesse nimestikku ohulähedase liiginina ning alates 1975. aastast kuulub saarmas Eestis III kaitsekategooria liikide hulka. Liigi küttimine on meil tänase seisuga keelatud.
Looduses on vähe liike, kes saarmale jahti peaksid, mistõttu sõltub populatsiooni seisund suurel määral elupaikade kvaliteedist. Nendeks on Eestis peamiselt siseveekogud ja nende vahetu naabrus. Saarma elupaikade kvaliteeti mõjutavad põhiliselt maaparandus, ehitustegevus ja keskkonnamürgid. Lisaks võivad saarmale saatuslikuks osutuda ka sattumine lüüsidesse, kanalisatsiooni- ja reoveetorude suudmetesse, kalapüügivõrkudesse ja -konksudesse ning koprapüünistesse. Teedevõrgu laienedes võib aina enam näha teedel auto rataste all hukkunud saarmaid. Populatsiooni arvukust mõjutavad ka erinevad keskkonnategurid nagu talvine toidu kättesaadavus, põuased aastad ning konkurentsi pakkuv mink.
Kuna ohte liigile on palju ja tegu on hea veekogude seisundi indikaatoriga, seiratakse saarmast iga-aastaselt. "Liigi arvukus Eestis on olnud nii madal kui 300 isendit, kuid viimastel aastatel on selleks hinnatud ligi 2000 looma ning liik on jõudnud ka suurematele saartele," kommenteerib saarmaspetsialist ja Eesti Terioloogia Seltsi liige Remek Meel . "Eestis läheb saarmal praegu küllaltki hästi, kuid oma hoolimatuses võime teda siiski ohustada, mistõttu on vaja siinset asurkonda pidevalt jälgida," lisab Meel.
Saarma-aastal kutsume kõiki osalema vabatahtlikus saarmaseires, aasta looma vestlusõhtutel ning külastama fotonäitust. Saarma-aasta avatakse 6. veebruaril Tallinna Loomaaias. Sündmustega saab end kursis hoida külastades veebilehte Looduskalender.ee vöi Terioloogia Seltsi Facebooki https://www.facebook.com/terioloogiaselts.
Aasta looma tegevusi korraldavad: Eesti Terioloogia Selts, Eesti Loodusmuuseum,Tallinna Loomaaed, MTÜ Aasta loom, Keskkonnaagentuur, Eesti Jahimeeste Selts, Looduskalender, Ülemiste keskus.
---
Aasta looma (täpsemini imetajat) on valitud alates 2013. aastast. Koostöörühma kuuluvad MTÜ Aasta loom, Eesti Terioloogia Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Jahimeeste Selts, Tallinna Loomaaed, Looduskalender ja Eesti Loodusmuuseum.
Saarma-aasta kõneisik: Remek Meel (Eesti Terioloogia Selts) remekmeel@gmail.com
Kontaktid: Helen Arusoo (MTÜ Aasta loom) tel 5691 1921 helen.arusoo@gmail.com Triin Edovald (Eesti Terioloogia Selts) tel 566 73 123 triinuke@hotmail.com
AASTA 2023 loom on lendorav
2023. aasta loomaks on valitud lendorav, kellest on viimastel aastakümnetel kujunenud üks looduskaitse sümboleid. See on liik, kellesse, nagu ka looduskaitsesse, on vastakat suhtumist. Oma elupaiganõudluse ja kaitsestaatusega on lendorav katusliik paljudele vana metsa liikidele ning suunab meid metsa jätkusuutlikumalt majandama. Tegemist on liigiga, mille käekäik huvitab paljusid, kuid vaid vähesed on looma ennast näinud ja seetõttu on lendorava aasta eesmärgiks tutvustada selle saladusliku liigi elu.
Valdavalt öise eluviisi tõttu tegutseb lendorav metsas üldjuhul ajal, kui inimene seal ei liigu. Pesast lahkudes kaob loom puuvõrasse või kaugemale metsa, kust teda on peaaegu võimatu üles leida isegi jälgimisseadmete abil. Ka päevasel ajal pole võras toimetavat lendoravat kuigi lihtne märgata, sest tema karvavärvus sulandub ühte haavakoore ja sellel kasvavate samblike omaga. Lendorav on Kirde-Eesti pärisasukas. Just seal paiknevad tema teadaolevad leiukohad. Vaatamata sellele, et viimastel aastatel on lendorava asustatud pesakohtade arv tõusnud, on viimase sajandi jooksul liigi levila Eestis siiski järsult ahenenud.
Just elupaikade vähenemine ja killustumine ning väike loomade arvukus eraldatud gruppides on põhjusteks, miks viimase liikide ohustatuse (punase nimestiku) hindamise järgi on Eesti lendorava asurkond kriitiliselt ohustatud. "Lendorava elupaikadeks on vanad õõnsate haabadega segametsad, kus elab koos lendoravatega sadu teisi, sageli vähemärgatavaid ohustatud ja kaitsealuseid liike. Lendorava elupaiku kaitstes tagatakse ka teistele vanametsaliikidele kodukoha säilimine. Metsamajanduse termineid kasutades on need metsad aga raieküpsed ja seega peitub lendorava elupaikade säilitamise vajaduse ja metsatööstuse huvide vahel paratamatu vastuolu, mille tulemusel tekib klassikaline olukord, kus liik muutub nö "majandust" takistavaks patuoinaks. Just lendoravat, aga ka looduskaitset üldisemalt, kiputakse pidama metsafirmade raskuste ja puidu nappuse põhjuseks. Kas aga saab piiratud alal, Alutagusel, elavat lendoravat süüdistada Eesti metsa- ja puidutööstuse halvenevas olukorras ja maaelanikkonna kiirenevas vähenemises, nagu väidetakse? Tundub meelevaldne," kommenteeris lendorava valimist aasta loomaks Eesti Terioloogia Seltsi liige Tiit Maran. "Vastupidi, lendorava käekäik võiks olla indikaatoriks meie metsamajandamise praktika säästlikkuse hindamisel."
Nii kutsumegi uuel aastal tutvuma lendoravate salapärase eluga - osalema temaatilistel vestlusõhtutel, ekskursioonidel ning talgutel, külastama fotonäitust ja osa võtma luulevõistlusest. Alates 7. märtsist ootab Eesti Loodusmuuseum külastama väliseestlasest lendoravate uurija Illar Muuli näitust, kus on välja pandud joonistused erinevatest maailma lendoravaliikidest. Suve algusest on huvilised oodatud Iisakule, kus valmib Soome-Eesti ühise LIFE projekti ühe tulemusena lendorava elu tutvustav õpperada. Lendorava aasta avatakse pidulikult 15. veebruaril Tallinna Loomaaias.
Aasta sündmuste kohta saab lugeda aasta looma lehel Looduskalendris, Eesti Terioloogia Seltsi Facebooki- ja kodulehelt www.terio.ee ning lendorava LIFE IP projekti kodulehelt https://life.envir.ee/et/flying-squirrel-life
Aasta looma tegevusi korraldavad: Eesti Terioloogia Selts, Eesti Loodusmuuseum, Tallinna Loomaaed, MTÜ Aasta loom, Keskkonnaamet, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Jahimeeste Selts, Looduskalender.ee, Natourest, RMK, Ülemiste Keskus.
---
Aasta looma (täpsemini imetajat) on valitud alates 2013. aastast MTÜ Aasta Looma eestvedamisel koostöös Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Loomaaia, Erametsakeskuse ja Eesti Loodusmuuseumiga.
Lendorava aasta kõneisikud: Uudo Timm (Eesti Terioloogia Selts) tel 5131 389 Liisa Rennel (Keskkonnaamet, LIFE projekti ekspert) tel 5341 1372 Tõnu Laasi (Keskkonnaamet, LIFE projektijuht) tel 5818 0755 Foto autor: Tarmo Mikussaar
Kontaktid: Helen Arusoo (MTÜ Aasta loom) tel 5691 1921 helen.arusoo@gmail.com Oliver Kalda (Eesti Terioloogia Selts) oliver.kalda@gmail.com
Karu aasta tegevused
14. juuni Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis kell 17.00 töötuba "Kuidas joonistada karu (koljut)?" ning algusega 18.00 Aasta looma teemaline vestlusõhtu.
Käesoleva aasta loom on pruunkaru (Ursus arctos). Ainsal Tartus toimuval karu-teemalisel loodusõhtul tutvustab meie metsades elavat pruunkaru Tartu Ülikooli terioloog Egle Tammeleht.
Vestlusõhtule eelneb õpituba, kus juhendaja käe all saab teadmisi karu ja karu kolju põhjal illustratsiooni loomise kohta. Samuti on esiletõstetud kõik püsinäitusel eksponeeritud karusid.
Loodusõhtut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Loe täpsemalt 👉
http://loodusfestival.ee/loodusfestivali-programm
12.03-30.04.2022 Ingmar Muusikuse fotonäitus "Lähedal. Metsikute naabrite portreed" Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses
Loe täpsemalt 👉
https://tallinnzoo.ee/sundmus/ingmar-muusikuse-fotonaitus-lahedal-metsikute-naabrite-portreed/
06.04.2022 Alustab tööd RMK karukaamera. Vaata lähemalt 👉 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/karukaamera-alustab-ulekannet
TOIMUNUD
23. märts Karu aasta avamine Tallinna loomaaias https://tallinnzoo.ee/sundmus/karu-aasta-avamine
13. aprill kell 18.00 TÜ Loodusmuuseumi loodusõhtu "Jääkaru ja igikeltsa saar - muljeid Teravmägedest" Loe täpsemalt loodusmuuseumi kodulehelt 👉 https://www.natmuseum.ut.ee/et/content/loodus%C3%B5htu-%E2%80%9Ej%C3%A4%C3%A4karu-ja-igikeltsa-saar-%E2%80%93-muljeid-teravm%C3%A4gedest%E2%80%9D
13. aprill KUMU dokumentaalfilmi õhtul saab näha filmi Grislide seas (Bear-Like/Der Bär in mir). Seanss on tasuta! Algus kl 18.00
Loe täpsemalt 👉
https://kumu.poff.ee/film/grislide-seas/
14. aprill vestlusõhtu Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses "Aasta loom 2022 - karu". Karude eluolust räägib Terioloogia seltsi liige ja Keskkonnaagentuuri ulukiuurija Peep Männil
Loe täpsemalt 👉
https://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender/sundmus#2014/
16. mai ETV-s Osoon saade, kus muude teemade hulgas räägiti karudest.
Vaata järele 👉 https://etv.err.ee/1608580504/osoon
Aasta loom 2022 on pruunkaru
2022. aasta loomaks on valitud pruunkaru. Karu arvukus on Eestis viimased 15 aastat olnud tõusutrendis ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. Samas tähendab suur arvukus, et tihenevad ka inimese ja karu kokkupuuted. Just seetõttu peame mõistma suurkiskjate olulisust meie looduses ning tundma nende eluviise.
Pruunkaru (Ursus arctos) on inimpelglik ning pigem öise ja varjulise eluviisiga kiskja, mistõttu ei kohta teda looduses just tihti. Küll aga võib sagedasti leida märke karude kohalolust - käpajälgi metsateel, värskeid hunnikuid ja paraku vahel ka rüüstatud mesitarusid. Karu aastal proovime anda ülevaate sellest, millist elu Eesti karud elavad, kui palju neid meie metsades on ning miks on nende arvukus kasvamas. Kindlasti huvitab igaüht ka see, kas metsa minnes peaks karu pelgama ja kuidas teda kohates käituma peaks. Eesti Terioloogia Seltsi esimees Oliver Kalda kommenteerib karu valimist aasta loomaks: "Suurkiskjatega kooseksisteerimine vajab nendega arvestamist, et vältida liigseid konflikte. Tuleb arvestada nii ühiskondliku taluvuse piiriga konfliktide osas kui ka looduses toimuvate protsessidega. Selleks peame aga Eesti karude eluolu paremini mõistma ning neid teadmisi üldsusega jagama."
Nii kutsumegi karu aastal karudega tutvuma - osalema karuteemalistel vestlusõhtutel, karumatkadel ning külastama karumaalide näitust. Samuti on võimalik osaleda luulevõistlusel ning fotokonkursil. Karuaasta tegemistel ning karudel endil saab silma peal hoida jälgides karublogi Looduskalendris ja Natouresti kodulehel. Maist oktoobrini on üleval ka RMK online karukaamera Väätsa metsades ning tööd käivad ka selle nimel, et taas tuleks karukaamera Looduskalendris. Teist aastat järjest on õpilastel võimalik teha valik aasta looma loovtöö teemade seast Terioloogia Seltsi kodulehel. Karu aasta avatakse pidulikult rahvusvahelisel karupäeval 23. märtsil Tallinna Loomaaias, mis ajaks on karud tõenäoliselt ka juba taliuinakust ärganud.
Aasta sündmuste kohta saab lugeda aasta looma lehel Looduskalendris ning Eesti Terioloogia Seltsi lehel.
Aasta tegevusi korraldavad: Eesti Terioloogia Selts, Eesti Jahimeeste Selts, Looduskalender.ee, Natourest, Eesti Loodusmuuseum, Tallinna Loomaaed, Tartu Harrastuskunstnike Klubi, MTÜ Aasta loom, RMK, Alaveski loomapark, Eesti Loomaaiasõprade Selts, Tartu Ülikooli terioloogia õppetool.
***************************************
Aasta looma (täpsemini imetajat) on valitud alates 2013. aastast MTÜ Aasta Looma eestvedamisel koostöös Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Loomaaia, Erametsakeskuse ja Eesti Loodusmuuseumiga.
Karu-aasta kõneisikud:
Eesti Terioloogia Selts Mati Kaal tel 52 999 13
Eesti Terioloogia Selts Peep Männil tel 51 348 98
Loodusgiid Bert Rähni tel 51 37 141
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts 51 18 673
MTÜ Aasta loom Helen Arusoo tel 56 911 921
Eesti Terioloogia Selts taunib Eesti suurkiskjate kohta eksitavate seisukohtade avaldamist
Eesti Terioloogia Selts taunib Eesti suurkiskjate kohta eksitavate seisukohtade avaldamist. Juhatuse seisukoht on leitav SIIN.
Lugupidamisega,
Eesti Terioloogia Seltsi juhatus
ETSi üldkoosolek ja uus juhatus
4. märtsil toimus Eesti Terioloogia Seltsi üldkoosolek. Sellega sai läbi senise juhatuse ametiaeg. Selts tänab senist juhatust tehtud töö eest. Üldkoosoleku otsusel kuuluvad uude juhatusse Ants Tull, Liivi Plumer, Oliver Kalda, Tiit Maran, Triin Edovald ja Uudo Timm. Juhatuse otsusel on ametikohtade jaotus juhatuses järgnev:
esimees - Oliver Kalda
aseesimees - Ants Tull
sekretär - Triin Edovald
Eesti Terioloogia Selts koostöös MTÜ Aasta looma, Looduskalendri, Tallinna Loomaaia, Eesti Loodusmuuseumi, RMK ja Eesti Jahimeeste Seltsiga on kuulutanud aasta 2021 loomaks roti.
Igal aastal kuulutatakse pidulikult välja "aasta tegijad", et neid tiitliga austatud liike rahvale järgneva aasta jooksul lähemalt tutvustada. Juba 8 aastat on tehtud valik ka imetajate seast. Lõppenud aastal olid fookuses nahkhiired - kõik 12 liiki. Nende salapäraste öiste tiivulistega said Eesti inimesed tutvuda muuseumites näitustel, ringkäikudel looduses, vestlusõhtutel, läbi videopilti edastava kaamera ja veel mitmel viisil.
Nüüd, 2021. aastal, on paslik minna "lendavate hiirte" tutvustamiselt üle mitte-lendavatele, alustades meie kõige suurematest hiirlastest - rottidest. Ja just rottidest mitmuses, sest Eestis elab neid kahte liiki - rändrotid ning kodurotid. Kuigi rotid on aastasadu elanud koos inimestega külg külje kõrval, on meie teadmised nende eluolu, leviku ja mõju osas meie kooslustele paljuski teadmata. Viimati uuriti Eestis rotte põhjalikumalt 1987 aastal, üle 30 aasta tagasi, mil Andrei Miljutin, zooloog ning Terioloogia seltsi liige, kahe rotiliigi levikut kaardistas. Rottide valimist käesoleva aasta loomaks põhjendas ühe žürii liikmena zooloog ja Terioloogia seltsi liige Tiit Maran sellega, et kummagi liigi, eriti koduroti, leviku ning seisundi kohta on väga vähe teada ning kahju oleks, kui kodurott meie loodusest märkamatult kaoks.
Selleks, et täpsemalt teada saada, kuidas meie rottidel läheb, on oluline neid inimestele tutvustada ning seejärel koostöös spetsialistide ning harrastus-loodusvaatlejatega nende levikut asuda kaardistama. Viimase aasta rottide vaatlusi näeb veebis uue Eesti imetajate levikuatlase kaartidel. "Hetkel kaardid veel reaalset levikut ei näita ja vajavad täiendamist loodusvaatluste näol. Ootame kindlasti kõiki oma vaatlusi esitama ükskõik kas kohtate rotte linnatänaval, koduaias või lausa oma toas," kommenteerib Eesti imetajate levikuatlase koordinaator Keskkonnaagentuurist Triin Edovald. "Rottide vaatlemiseks on palju erinevaid võimalusi. Mõnel juhul toob tubli kass roti peremehele näha või satub loom lõksu; aga kellel kass puudub ja lõkse ei taha üles seada, siis võib õpetuste järgi meisterdada näiteks jäljeplaate. Samuti võivad rotid jääda suuremate loomade jaoks üles seatud rajakaameratesse."
Eesti Terioloogia Selts kutsub rotiaasta raames üles ka kõiki kooliõpilaste rajakaamerate juhendajaid võimalusel suunama oma tähelepanu rottidele ning 8. ja 10. klassi õpilasi valima loovtöö uurimisteemaks rotti. Osad kooliõpilased on juba alustanud rotiteemaliste uurimustööde koostamisega. Uurimustööde teemad leiab Terioloogia seltsi kodulehelt.
Aasta jooksul saab osaleda luulevõistlusel, kuulda Remek Meele rotilugusid Osoonis ning mitme erineva kanali vahendusel teisi imetajate uurijaid, kes tutvustavad rotte kui toredaid lemmikloomi, linnaasukaid, aga ka kui kahjureid ning uurimisobjekte.
Kontakt:
Triin Edovald 5667 3123, triin.edovald@envir.ee
Helen Arusoo 5691 1921, helen.arusoo@gmail.com
Helen Arusoo 5691 1921 Andrei Miljutin 5557 4503, anmiljutin@gmail.com
Uudo Timm 5131 389, uudo.timm@envir.ee
SÜGISKOOL LÜKKUB EDASI!
Eesti Terioloogia Seltsi juhatus, võttes arvesse COVID-19 nakatumise kiiret levimist ning Terviseameti soovitusi, võttis täna oma koosolekul vastu otsuse lükata 25.-27. septembril toimuma pidanud sügiskool edasi. Plaanime sügiskooli läbi viia 2021. aasta veebruaris talvekoolina.
Palun jagage seda teadaannet kõigiga, kes plaanisid osaleda! Osavõtutasu maksnud võivad jätta selle talvise ürituse ettemaksuks. Kui on vajadus tasu tagastamiseks, siis palun sellest võimalikult kiiresti informeerida korraldajaid. Plaanitud pakilised arutelud viime siiski läbi ETSi aruteluõhtul reedel 25.09 algusega kell 17:30 veebi vahendusel.
Teemadeks on:
17:30 - 18:30 Ulukite surmamine õppe-eesmärgil. Teema vedur Tiit Maran
18:30 - 18:45 vaheaeg
18:45 - 19:45 III kategooria kaitsealused liigid ja direktiiviliigid - kas kaitsta, kuidas kaitsta? Teema vedur Uudo Timm
Arutelus on oodatud osalema nii sügiskoolilised kui ka muud huvilised . Aruteluõhtul osalemise lingi saamiseks palume ennast registreerida:
SIIN
Oleme terved ja kohtumiseni,
Sügiskooli korraldustoimkond
***************************************************
Terioloogia Sügiskool 2020
Aeg: 25.-27. septembril
Toimumiskoht: Varbla puhkeküla, Pärnumaa
Palume Teid hiljemalt 15.09.2020 märkida oma osalemine SIIN
Lisainfo: Inga Jõgisalu, ETS sekretär inga.jogisalu@gmail.com
Peep Männil, ETS esimees peep.mannil@gmail.com
Valik loovtöö teemasid Eesti Terioloogia Seltsilt
Alates 2013. aastast on keskkonnateadlikkust tõstva kampaania korras valitud aasta looma. 2021. aasta loomaks on valitud rott. Rotiaasta puhul on kavandatud erinevaid üritusi, luulevõistlus ning muid tegevusi rottide tutvustamiseks. Hoolimata sellest, et rotid elavad inimesega külg-külje kõrval, on nii mõndagi nende liikide bioloogia, elupaikade ja leviku kohta teadmata. Näiteks võib paljude jaoks olla üllatus seegi, et Eestis elab looduses kahte liiki rotte - rändrott ning kodurott. Lisaks Aasta Looma projektile on rottide kohta kogutav info oluline ka uue imetajate atlase jaoks, kuhu kogutakse värskeim teadaolev info Eesti imetajaliikide leviku kohta.
Rotiaastaks valmistudes otsib Eesti Terioloogia Selts võimalusi koostööks erinevate asutustega, sh koolidega, et koguda infot rottide leviku ja ökoloogia kohta. Omalt poolt pakume huvitavaid loovtöö teemasid (nii kirjandusel kui ka välitöödel põhinevaid), mis on jõukohased nii 8. kui ka 10. klassi õpilastele. Üheks suureks läbivaks loovtööde teemaks on rotiliikide leviku täpsustamine, milleks vajatakse vaatlusandmeid, mida saab koguda igaüks oma kodukohas, kasutades selleks erinevaid lähenemisi. Teemasid on ka teistsuguseid. Näiteks kogudes inimeste lugusid rottidest - nii kohtumistest looduses kui ka lemmikloomadest - saame rohkem teada inimeste suhtumisest sellesse looma.
Lisaks pakume enda poolt abi nii loovtöö teema kui metoodika valikul ning vajadusel ka kirjanduse ja seniste levikuandmete osas. Uue õppeaasta algusesse on planeeritud ka rotiteemaliste uurimustööde veebi-seminar, kus saavad osaleda kõik teemadest huvitatud juhendajad ning õpilased.
Kuna närilistega seotud välitööde hooaeg on üldiselt suve teises pooles ja sügise alguses, oleks hea, kui huvitatud õpilased valiksid välitöödega seotud teemad enne tänavuse kooliaasta lõppu. Kirjalikel allikatel põhinevate teemadega nii kiire ei ole ning nende jaoks materjalide kogumisega saab tegeleda järgneva õppeaasta jooksul.
Terioloogia Seltsi uurimustööde valikteemad leiad SIIT
Eesti Terioloogia Seltsi seisukohavõtt
Nahkhiired ei ole süüdi koroona pandeemia tekkes
Meedias on avaldatud artikleid, kus on viidatud nahkhiirtele kui COVID-19 pandeemia põhjustajatele või viiruse levitajale. Selline seos on olukorda liialt lihtsustav ja eksitav.
Arvestades tekkinud olukorda on ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) Rändliikide kaitse konventsioon e Bonni konventsioon koos oma allorganisatsioonidega saatnud liikmesriikidele märgukirja, milles märgib järgmist:
1. nahkhiired ei levita SARS-CoV-2 viirust. SARS-CoV-2 kandub edasi inimeselt inimesele;
2. ei ole teaduslikku kinnitust, et SARS-CoV-2 kandus vahetult nahkhiirelt inimestele. Uuringud viitavad sellele, et see toimus vaheperemeeste kaudu;
3. maailmas on üle 1400 nahkhiireliigi. Neist paljud on kohanenud eluks inimeste lähedal (linnades, parkides, aedades), kuid nad ei kujuta endast inimestele ilma otsese kontaktita suuremat ohtu, kui teised metsloomad;
4. nahkhiired omavad ökosüsteemis tähtsat rolli ning tagavad inimesele arvukaid ökoloogilisi hüvesid: tolmeldavad troopikas taimi, levitavad seemneid, reguleerivad kahjurputukate arvukust;
5. Euroopas on kõik nahkhiireliigid kaitstud nii rahvusvaheliste lepete kui ka riikide tasemel. Mitmed liigid, nii Euroopas kui mujal maailmas, vajavad populatsioonide hea käekäigu tagamiseks kaitset. Nahkhiirte tapmine ei aita vähendada SARS-CoV-2 levikut, küll aga halvendab see mitmete liikide olukorda.
Eesti Terioloogia Selts ühineb nende seisukohtadega.
Loe ETSi selgitusi pikemalt (pdf)
Dear Colleague,
On behalf of the organizing committee, we are pleased to announce that the 11th Baltic Theriological Conference will be held in Kaunas (Lithuania), 12-14 August 2020.
Our goal is to bring together scientists from all over the world and foster academic networking as well as facilitate research opportunities. You are cordially invited to submit abstracts and upon acceptance present your work in the form of an oral presentation or a poster.
Please share the information on the conference with your colleagues, students and anyone else who may be interested in participating
You can find all information in the 1st announcement brochure (in attach) or you can visit our website: https://btc.vdu.lt/conference/
For any further information feel free to contact us.
Kind regards,
BTC Organizing Committee
2020
