Karu aasta tegevused

14. juuni Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis kell 17.00 töötuba "Kuidas joonistada karu (koljut)?" ning algusega 18.00 Aasta looma teemaline vestlusõhtu.
Käesoleva aasta loom on pruunkaru (Ursus arctos). Ainsal Tartus toimuval karu-teemalisel loodusõhtul tutvustab meie metsades elavat pruunkaru Tartu Ülikooli terioloog Egle Tammeleht. Vestlusõhtule eelneb õpituba, kus juhendaja käe all saab teadmisi karu ja karu kolju põhjal illustratsiooni loomise kohta. Samuti on esiletõstetud kõik püsinäitusel eksponeeritud karusid.
Loodusõhtut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Loe täpsemalt 👉 http://loodusfestival.ee/loodusfestivali-programm

12.03-30.04.2022 Ingmar Muusikuse fotonäitus "Lähedal. Metsikute naabrite portreed" Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses
Loe täpsemalt 👉 https://tallinnzoo.ee/sundmus/ingmar-muusikuse-fotonaitus-lahedal-metsikute-naabrite-portreed/

06.04.2022 Alustab tööd RMK karukaamera. Vaata lähemalt 👉 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/karukaamera-alustab-ulekannet

TOIMUNUD

23. märts Karu aasta avamine Tallinna loomaaias https://tallinnzoo.ee/sundmus/karu-aasta-avamine

13. aprill kell 18.00 TÜ Loodusmuuseumi loodusõhtu "Jääkaru ja igikeltsa saar - muljeid Teravmägedest" Loe täpsemalt loodusmuuseumi kodulehelt 👉 https://www.natmuseum.ut.ee/et/content/loodus%C3%B5htu-%E2%80%9Ej%C3%A4%C3%A4karu-ja-igikeltsa-saar-%E2%80%93-muljeid-teravm%C3%A4gedest%E2%80%9D

13. aprill KUMU dokumentaalfilmi õhtul saab näha filmi Grislide seas (Bear-Like/Der Bär in mir). Seanss on tasuta! Algus kl 18.00
Loe täpsemalt 👉 https://kumu.poff.ee/film/grislide-seas/

14. aprill vestlusõhtu Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses "Aasta loom 2022 - karu". Karude eluolust räägib Terioloogia seltsi liige ja Keskkonnaagentuuri ulukiuurija Peep Männil
Loe täpsemalt 👉 https://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender/sundmus#2014/

16. mai ETV-s Osoon saade, kus muude teemade hulgas räägiti karudest.
Vaata järele 👉 https://etv.err.ee/1608580504/osoon


Aasta loom 2022 on pruunkaru

2022. aasta loomaks on valitud pruunkaru. Karu arvukus on Eestis viimased 15 aastat olnud tõusutrendis ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. Samas tähendab suur arvukus, et tihenevad ka inimese ja karu kokkupuuted. Just seetõttu peame mõistma suurkiskjate olulisust meie looduses ning tundma nende eluviise.

Pruunkaru (Ursus arctos) on inimpelglik ning pigem öise ja varjulise eluviisiga kiskja, mistõttu ei kohta teda looduses just tihti. Küll aga võib sagedasti leida märke karude kohalolust - käpajälgi metsateel, värskeid hunnikuid ja paraku vahel ka rüüstatud mesitarusid. Karu aastal proovime anda ülevaate sellest, millist elu Eesti karud elavad, kui palju neid meie metsades on ning miks on nende arvukus kasvamas. Kindlasti huvitab igaüht ka see, kas metsa minnes peaks karu pelgama ja kuidas teda kohates käituma peaks. Eesti Terioloogia Seltsi esimees Oliver Kalda kommenteerib karu valimist aasta loomaks: "Suurkiskjatega kooseksisteerimine vajab nendega arvestamist, et vältida liigseid konflikte. Tuleb arvestada nii ühiskondliku taluvuse piiriga konfliktide osas kui ka looduses toimuvate protsessidega. Selleks peame aga Eesti karude eluolu paremini mõistma ning neid teadmisi üldsusega jagama."

Nii kutsumegi karu aastal karudega tutvuma - osalema karuteemalistel vestlusõhtutel, karumatkadel ning külastama karumaalide näitust. Samuti on võimalik osaleda luulevõistlusel ning fotokonkursil. Karuaasta tegemistel ning karudel endil saab silma peal hoida jälgides karublogi Looduskalendris ja Natouresti kodulehel. Maist oktoobrini on üleval ka RMK online karukaamera Väätsa metsades ning tööd käivad ka selle nimel, et taas tuleks karukaamera Looduskalendris. Teist aastat järjest on õpilastel võimalik teha valik aasta looma loovtöö teemade seast Terioloogia Seltsi kodulehel. Karu aasta avatakse pidulikult rahvusvahelisel karupäeval 23. märtsil Tallinna Loomaaias, mis ajaks on karud tõenäoliselt ka juba taliuinakust ärganud.

Aasta sündmuste kohta saab lugeda aasta looma lehel Looduskalendris ning Eesti Terioloogia Seltsi lehel.

Aasta tegevusi korraldavad: Eesti Terioloogia Selts, Eesti Jahimeeste Selts, Looduskalender.ee, Natourest, Eesti Loodusmuuseum, Tallinna Loomaaed, Tartu Harrastuskunstnike Klubi, MTÜ Aasta loom, RMK, Alaveski loomapark, Eesti Loomaaiasõprade Selts, Tartu Ülikooli terioloogia õppetool.

***************************************

Aasta looma (täpsemini imetajat) on valitud alates 2013. aastast MTÜ Aasta Looma eestvedamisel koostöös Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Loomaaia, Erametsakeskuse ja Eesti Loodusmuuseumiga.

Karu-aasta kõneisikud:
Eesti Terioloogia Selts Mati Kaal tel 52 999 13
Eesti Terioloogia Selts Peep Männil tel 51 348 98
Loodusgiid Bert Rähni tel 51 37 141
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts 51 18 673
MTÜ Aasta loom Helen Arusoo tel 56 911 921


Eesti Terioloogia Selts taunib Eesti suurkiskjate kohta eksitavate seisukohtade avaldamist

Eesti Terioloogia Selts taunib Eesti suurkiskjate kohta eksitavate seisukohtade avaldamist. Juhatuse seisukoht on leitav SIIN.

Lugupidamisega,

Eesti Terioloogia Seltsi juhatus


ETSi üldkoosolek ja uus juhatus

4. märtsil toimus Eesti Terioloogia Seltsi üldkoosolek. Sellega sai läbi senise juhatuse ametiaeg. Selts tänab senist juhatust tehtud töö eest. Üldkoosoleku otsusel kuuluvad uude juhatusse Ants Tull, Liivi Plumer, Oliver Kalda, Tiit Maran, Triin Edovald ja Uudo Timm. Juhatuse otsusel on ametikohtade jaotus juhatuses järgnev:

esimees - Oliver Kalda

aseesimees - Ants Tull

sekretär - Triin Edovald


Eesti Terioloogia Selts koostöös MTÜ Aasta looma, Looduskalendri, Tallinna Loomaaia, Eesti Loodusmuuseumi, RMK ja Eesti Jahimeeste Seltsiga on kuulutanud aasta 2021 loomaks roti.

Igal aastal kuulutatakse pidulikult välja "aasta tegijad", et neid tiitliga austatud liike rahvale järgneva aasta jooksul lähemalt tutvustada. Juba 8 aastat on tehtud valik ka imetajate seast. Lõppenud aastal olid fookuses nahkhiired - kõik 12 liiki. Nende salapäraste öiste tiivulistega said Eesti inimesed tutvuda muuseumites näitustel, ringkäikudel looduses, vestlusõhtutel, läbi videopilti edastava kaamera ja veel mitmel viisil.

Nüüd, 2021. aastal, on paslik minna "lendavate hiirte" tutvustamiselt üle mitte-lendavatele, alustades meie kõige suurematest hiirlastest - rottidest. Ja just rottidest mitmuses, sest Eestis elab neid kahte liiki - rändrotid ning kodurotid. Kuigi rotid on aastasadu elanud koos inimestega külg külje kõrval, on meie teadmised nende eluolu, leviku ja mõju osas meie kooslustele paljuski teadmata. Viimati uuriti Eestis rotte põhjalikumalt 1987 aastal, üle 30 aasta tagasi, mil Andrei Miljutin, zooloog ning Terioloogia seltsi liige, kahe rotiliigi levikut kaardistas. Rottide valimist käesoleva aasta loomaks põhjendas ühe žürii liikmena zooloog ja Terioloogia seltsi liige Tiit Maran sellega, et kummagi liigi, eriti koduroti, leviku ning seisundi kohta on väga vähe teada ning kahju oleks, kui kodurott meie loodusest märkamatult kaoks.

Selleks, et täpsemalt teada saada, kuidas meie rottidel läheb, on oluline neid inimestele tutvustada ning seejärel koostöös spetsialistide ning harrastus-loodusvaatlejatega nende levikut asuda kaardistama. Viimase aasta rottide vaatlusi näeb veebis uue Eesti imetajate levikuatlase kaartidel. "Hetkel kaardid veel reaalset levikut ei näita ja vajavad täiendamist loodusvaatluste näol. Ootame kindlasti kõiki oma vaatlusi esitama ükskõik kas kohtate rotte linnatänaval, koduaias või lausa oma toas," kommenteerib Eesti imetajate levikuatlase koordinaator Keskkonnaagentuurist Triin Edovald. "Rottide vaatlemiseks on palju erinevaid võimalusi. Mõnel juhul toob tubli kass roti peremehele näha või satub loom lõksu; aga kellel kass puudub ja lõkse ei taha üles seada, siis võib õpetuste järgi meisterdada näiteks jäljeplaate. Samuti võivad rotid jääda suuremate loomade jaoks üles seatud rajakaameratesse."

Eesti Terioloogia Selts kutsub rotiaasta raames üles ka kõiki kooliõpilaste rajakaamerate juhendajaid võimalusel suunama oma tähelepanu rottidele ning 8. ja 10. klassi õpilasi valima loovtöö uurimisteemaks rotti. Osad kooliõpilased on juba alustanud rotiteemaliste uurimustööde koostamisega. Uurimustööde teemad leiab Terioloogia seltsi kodulehelt.

Aasta jooksul saab osaleda luulevõistlusel, kuulda Remek Meele rotilugusid Osoonis ning mitme erineva kanali vahendusel teisi imetajate uurijaid, kes tutvustavad rotte kui toredaid lemmikloomi, linnaasukaid, aga ka kui kahjureid ning uurimisobjekte.

Kontakt: Triin Edovald 5667 3123, triin.edovald@envir.ee
Helen Arusoo 5691 1921, helen.arusoo@gmail.com
Helen Arusoo 5691 1921 Andrei Miljutin 5557 4503, anmiljutin@gmail.com
Uudo Timm 5131 389, uudo.timm@envir.ee

an image


SÜGISKOOL LÜKKUB EDASI!

Eesti Terioloogia Seltsi juhatus, võttes arvesse COVID-19 nakatumise kiiret levimist ning Terviseameti soovitusi, võttis täna oma koosolekul vastu otsuse lükata 25.-27. septembril toimuma pidanud sügiskool edasi. Plaanime sügiskooli läbi viia 2021. aasta veebruaris talvekoolina.

Palun jagage seda teadaannet kõigiga, kes plaanisid osaleda! Osavõtutasu maksnud võivad jätta selle talvise ürituse ettemaksuks. Kui on vajadus tasu tagastamiseks, siis palun sellest võimalikult kiiresti informeerida korraldajaid. Plaanitud pakilised arutelud viime siiski läbi ETSi aruteluõhtul reedel 25.09 algusega kell 17:30 veebi vahendusel.

Teemadeks on:

17:30 - 18:30 Ulukite surmamine õppe-eesmärgil. Teema vedur Tiit Maran
18:30 - 18:45 vaheaeg
18:45 - 19:45 III kategooria kaitsealused liigid ja direktiiviliigid - kas kaitsta, kuidas kaitsta? Teema vedur Uudo Timm
Arutelus on oodatud osalema nii sügiskoolilised kui ka muud huvilised . Aruteluõhtul osalemise lingi saamiseks palume ennast registreerida: SIIN

Oleme terved ja kohtumiseni,
Sügiskooli korraldustoimkond

***************************************************

Terioloogia Sügiskool 2020

Aeg: 25.-27. septembril

Toimumiskoht: Varbla puhkeküla, Pärnumaa

Palume Teid hiljemalt 15.09.2020 märkida oma osalemine SIIN

Esialgne ajakava (pdf)

Lisainfo: Inga Jõgisalu, ETS sekretär inga.jogisalu@gmail.com
Peep Männil, ETS esimees peep.mannil@gmail.com


Valik loovtöö teemasid Eesti Terioloogia Seltsilt

Alates 2013. aastast on keskkonnateadlikkust tõstva kampaania korras valitud aasta looma. 2021. aasta loomaks on valitud rott. Rotiaasta puhul on kavandatud erinevaid üritusi, luulevõistlus ning muid tegevusi rottide tutvustamiseks. Hoolimata sellest, et rotid elavad inimesega külg-külje kõrval, on nii mõndagi nende liikide bioloogia, elupaikade ja leviku kohta teadmata. Näiteks võib paljude jaoks olla üllatus seegi, et Eestis elab looduses kahte liiki rotte - rändrott ning kodurott. Lisaks Aasta Looma projektile on rottide kohta kogutav info oluline ka uue imetajate atlase jaoks, kuhu kogutakse värskeim teadaolev info Eesti imetajaliikide leviku kohta.

Rotiaastaks valmistudes otsib Eesti Terioloogia Selts võimalusi koostööks erinevate asutustega, sh koolidega, et koguda infot rottide leviku ja ökoloogia kohta. Omalt poolt pakume huvitavaid loovtöö teemasid (nii kirjandusel kui ka välitöödel põhinevaid), mis on jõukohased nii 8. kui ka 10. klassi õpilastele. Üheks suureks läbivaks loovtööde teemaks on rotiliikide leviku täpsustamine, milleks vajatakse vaatlusandmeid, mida saab koguda igaüks oma kodukohas, kasutades selleks erinevaid lähenemisi. Teemasid on ka teistsuguseid. Näiteks kogudes inimeste lugusid rottidest - nii kohtumistest looduses kui ka lemmikloomadest - saame rohkem teada inimeste suhtumisest sellesse looma.

Lisaks pakume enda poolt abi nii loovtöö teema kui metoodika valikul ning vajadusel ka kirjanduse ja seniste levikuandmete osas. Uue õppeaasta algusesse on planeeritud ka rotiteemaliste uurimustööde veebi-seminar, kus saavad osaleda kõik teemadest huvitatud juhendajad ning õpilased.

Kuna närilistega seotud välitööde hooaeg on üldiselt suve teises pooles ja sügise alguses, oleks hea, kui huvitatud õpilased valiksid välitöödega seotud teemad enne tänavuse kooliaasta lõppu. Kirjalikel allikatel põhinevate teemadega nii kiire ei ole ning nende jaoks materjalide kogumisega saab tegeleda järgneva õppeaasta jooksul.

Terioloogia Seltsi uurimustööde valikteemad leiad SIIT


Eesti Terioloogia Seltsi seisukohavõtt
Nahkhiired ei ole süüdi koroona pandeemia tekkes

Meedias on avaldatud artikleid, kus on viidatud nahkhiirtele kui COVID-19 pandeemia põhjustajatele või viiruse levitajale. Selline seos on olukorda liialt lihtsustav ja eksitav.

Arvestades tekkinud olukorda on ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) Rändliikide kaitse konventsioon e Bonni konventsioon koos oma allorganisatsioonidega saatnud liikmesriikidele märgukirja, milles märgib järgmist:

1. nahkhiired ei levita SARS-CoV-2 viirust. SARS-CoV-2 kandub edasi inimeselt inimesele;

2. ei ole teaduslikku kinnitust, et SARS-CoV-2 kandus vahetult nahkhiirelt inimestele. Uuringud viitavad sellele, et see toimus vaheperemeeste kaudu;

3. maailmas on üle 1400 nahkhiireliigi. Neist paljud on kohanenud eluks inimeste lähedal (linnades, parkides, aedades), kuid nad ei kujuta endast inimestele ilma otsese kontaktita suuremat ohtu, kui teised metsloomad;

4. nahkhiired omavad ökosüsteemis tähtsat rolli ning tagavad inimesele arvukaid ökoloogilisi hüvesid: tolmeldavad troopikas taimi, levitavad seemneid, reguleerivad kahjurputukate arvukust;

5. Euroopas on kõik nahkhiireliigid kaitstud nii rahvusvaheliste lepete kui ka riikide tasemel. Mitmed liigid, nii Euroopas kui mujal maailmas, vajavad populatsioonide hea käekäigu tagamiseks kaitset. Nahkhiirte tapmine ei aita vähendada SARS-CoV-2 levikut, küll aga halvendab see mitmete liikide olukorda.

Eesti Terioloogia Selts ühineb nende seisukohtadega.

Loe ETSi selgitusi pikemalt (pdf)


Dear Colleague,

On behalf of the organizing committee, we are pleased to announce that the 11th Baltic Theriological Conference will be held in Kaunas (Lithuania), 12-14 August 2020.

Our goal is to bring together scientists from all over the world and foster academic networking as well as facilitate research opportunities. You are cordially invited to submit abstracts and upon acceptance present your work in the form of an oral presentation or a poster.

Please share the information on the conference with your colleagues, students and anyone else who may be interested in participating

You can find all information in the 1st announcement brochure (in attach) or you can visit our website: https://btc.vdu.lt/conference/

For any further information feel free to contact us.
Kind regards,
BTC Organizing Committee
2020

an image