Valik loovtöö teemasid Eesti Terioloogia Seltsilt

Alates 2013. aastast on keskkonnateadlikkust tõstva kampaania korras valitud aasta looma. 2021. aasta loomaks on valitud rott. Rotiaasta puhul on kavandatud erinevaid üritusi, luulevõistlus ning muid tegevusi rottide tutvustamiseks. Hoolimata sellest, et rotid elavad inimesega külg-külje kõrval, on nii mõndagi nende liikide bioloogia, elupaikade ja leviku kohta teadmata. Näiteks võib paljude jaoks olla üllatus seegi, et Eestis elab looduses kahte liiki rotte - rändrott ning kodurott. Lisaks Aasta Looma projektile on rottide kohta kogutav info oluline ka uue imetajate atlase jaoks, kuhu kogutakse värskeim teadaolev info Eesti imetajaliikide leviku kohta.

Rotiaastaks valmistudes otsib Eesti Terioloogia Selts võimalusi koostööks erinevate asutustega, sh koolidega, et koguda infot rottide leviku ja ökoloogia kohta. Omalt poolt pakume huvitavaid loovtöö teemasid (nii kirjandusel kui ka välitöödel põhinevaid), mis on jõukohased nii 8. kui ka 10. klassi õpilastele. Üheks suureks läbivaks loovtööde teemaks on rotiliikide leviku täpsustamine, milleks vajatakse vaatlusandmeid, mida saab koguda igaüks oma kodukohas, kasutades selleks erinevaid lähenemisi. Teemasid on ka teistsuguseid. Näiteks kogudes inimeste lugusid rottidest - nii kohtumistest looduses kui ka lemmikloomadest - saame rohkem teada inimeste suhtumisest sellesse looma.

Lisaks pakume enda poolt abi nii loovtöö teema kui metoodika valikul ning vajadusel ka kirjanduse ja seniste levikuandmete osas. Uue õppeaasta algusesse on planeeritud ka rotiteemaliste uurimustööde veebi-seminar, kus saavad osaleda kõik teemadest huvitatud juhendajad ning õpilased.

Kuna närilistega seotud välitööde hooaeg on üldiselt suve teises pooles ja sügise alguses, oleks hea, kui huvitatud õpilased valiksid välitöödega seotud teemad enne tänavuse kooliaasta lõppu. Kirjalikel allikatel põhinevate teemadega nii kiire ei ole ning nende jaoks materjalide kogumisega saab tegeleda järgneva õppeaasta jooksul.

Terioloogia Seltsi uurimustööde valikteemad leiad SIIT


Eesti Terioloogia Seltsi seisukohavõtt
Nahkhiired ei ole süüdi koroona pandeemia tekkes

Meedias on avaldatud artikleid, kus on viidatud nahkhiirtele kui COVID-19 pandeemia põhjustajatele või viiruse levitajale. Selline seos on olukorda liialt lihtsustav ja eksitav.

Arvestades tekkinud olukorda on ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) Rändliikide kaitse konventsioon e Bonni konventsioon koos oma allorganisatsioonidega saatnud liikmesriikidele märgukirja, milles märgib järgmist:

1. nahkhiired ei levita SARS-CoV-2 viirust. SARS-CoV-2 kandub edasi inimeselt inimesele;

2. ei ole teaduslikku kinnitust, et SARS-CoV-2 kandus vahetult nahkhiirelt inimestele. Uuringud viitavad sellele, et see toimus vaheperemeeste kaudu;

3. maailmas on üle 1400 nahkhiireliigi. Neist paljud on kohanenud eluks inimeste lähedal (linnades, parkides, aedades), kuid nad ei kujuta endast inimestele ilma otsese kontaktita suuremat ohtu, kui teised metsloomad;

4. nahkhiired omavad ökosüsteemis tähtsat rolli ning tagavad inimesele arvukaid ökoloogilisi hüvesid: tolmeldavad troopikas taimi, levitavad seemneid, reguleerivad kahjurputukate arvukust;

5. Euroopas on kõik nahkhiireliigid kaitstud nii rahvusvaheliste lepete kui ka riikide tasemel. Mitmed liigid, nii Euroopas kui mujal maailmas, vajavad populatsioonide hea käekäigu tagamiseks kaitset. Nahkhiirte tapmine ei aita vähendada SARS-CoV-2 levikut, küll aga halvendab see mitmete liikide olukorda.

Eesti Terioloogia Selts ühineb nende seisukohtadega.

Loe ETSi selgitusi pikemalt (pdf)


Dear Colleague,

On behalf of the organizing committee, we are pleased to announce that the 11th Baltic Theriological Conference will be held in Kaunas (Lithuania), 12-14 August 2020.

Our goal is to bring together scientists from all over the world and foster academic networking as well as facilitate research opportunities. You are cordially invited to submit abstracts and upon acceptance present your work in the form of an oral presentation or a poster.

Please share the information on the conference with your colleagues, students and anyone else who may be interested in participating

You can find all information in the 1st announcement brochure (in attach) or you can visit our website: https://btc.vdu.lt/conference/

For any further information feel free to contact us.
Kind regards,
BTC Organizing Committee
2020


Aastal 2019 on ilmunud raamatu HANDBOOK OF THE MAMMALS OF THE WORLD* viimane köide. Kokku on köiteid 9 ning nad ilmusid 11 aasta jooksul. Selles suurteoses on kirjeldatud ja joonistatud K&OTILDEIK maailmas teadaolevad imetajate liigid. Allpool on näidatud kui palju on maailmas imetajaid raamatu autorite arvamuse järgi.

*Wilson, D. E., Mittermeier, R. A. (eds.). 20092019. Handbook of the mammals of the world. Vol. 19. Lynx Edicions (raamatu saab näha Tallinna loomaaias ja T&UUML Zooloogia osakonnas).

IMETAJATE SELTSIDE JA TAKSONITE ARV RAAMATUS HANDBOOK OF THE MAMMALS OF THE WORLD, 2009-2019 (edaspidi HB)

Numbrid sulgudes näitavad seltside-sugukondade-perekondade-liikide arvu HBs.

Kokku on HBs 28 seltsi, 160 sugukonda, 1285 perekonda ja 6251 liiki (ehk tunduvalt enam kui 5411 nagu arvasid toimetajad 1. köites aastal 2009 ning palju rohkem arvust 3500 mida pakuti kirjanduses eelmise sajandi teisel poolel)

IMETAJAD - MAMMALIA (28-160-1285-6251)
Ainupilulised Monotremata (2-3-5)
Opossumilised Didelphimorphia (1-18-103)
Kukkurvõhnalised Paucituberculata (1-3-7)
Moniitolised Microbiotheria (1-1-1)
Kukkurkärbilised Dasyuromorphia (2-18-75)
Kukkurmutilised Notoryctemorphia (1-2)
Bandikutilised Peramelemorphia (3-7-19)
Kaksieeshambulised Diprotodontia (11-40-142)
Putuktoidulised Eulipotyphla (4-55-530)
Tenrekilised Afrosoricida (3-20-55)
Torukoonulised Macroscelidea (1-5-20)
Toruhambulised Tubulidentata (1-1-1)
Soomusloomalised Pholidota (1-1-8)
Vööloomalised Cingulata (2-9-20)
Napihambulised Pilosa (4-5-16)
Tupaialised Scandentia (2-4-23)
Primaadid Primates (16-77-479)
Karustiivalised Dermoptera (1-2-2)
Käsitiivalised Chiroptera (21-230-1401)
Jäneselised Lagomorpha (2-12-92)
Närilised Rodentia (33-502-2475)
Kiskjalised Carnivora (16-128-279) (koos loivalistega)
Vaalalised Cetacea (14-40-90)
Meriveiselised Sirenia (2-2-4)
Küüniskabjalised Hyracoidea (1-3-5)
Londilised Proboscidea (1-2-3)
Sõralised Artiodactyla (10-90-378)
Kabjalised Perissodactyla (3-6-16)

Teksti kirjutas ja kokkuvõtte tegi Andrei Miljutin


an image